|
Siinkohal toome välja faktid suitsetamise kohta. Usume, et nii mõnigi fakt võib sind üllatada. Mida suitsetamine sinu organismile teeb? Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub sinu organismi üle 4000 erineva keemilise aine, neist vähemalt 60 on tõestatult vähkitekitavad. Sigaretitubakas sisalduv nikotiin ei põhjusta küll vähki, ent on sõltuvuse põhjustaja. Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. Lisaks füüsilisele sõltuvusele nikotiinist on suitsetajad sageli sõltuvuses ka suitsetamisest kui tegevusest. Tugev harjumus läita sigarett näiteks kohvilauas, autoga sõites või muudel juhtudel võib takistada loobumisotsust tegemast. Elundid, mida suitsetamine kahjustab ja haigused, mis võivad suitsetamise tagajärjel tekkida Mida suitsetamine teeb sinu organismiga: Süda ja veereringeelundid | Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. | Hingamisteed ja kopsud | Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. | Seedeorganid | Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. | Toitumine | Vähendab söögiisu | Kesknärvisüsteem | Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal | Suguelundid | Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest | Viljakus | Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet | Mõjud lootele | Suitsetajatel esineb tavaliselt rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi, ja alakaalulisena sündinud lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega | Psüühiline sõltuvus | Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev tegevussõltuvus | Füüsiline sõltuvus | Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse | Mõjutused psühhosotsiaalsele käitumisele | Suitsetajatel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele, nn passiivsetele suitsetajatele | Surmajuhtumid aastas | Miljoneid aastas. Põhjuseks südame ja veresoonkonna haigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes |
|
